Kogumiku üheksa peatükki annavad ülevaate lapse õiguste üldpõhimõtetest, lapse õigusest tervisele, perekonnale, haridusele, turvalisusele ja kaitsele, aga ka laste elustandardist, laste kokkupuudetest korrakaitsesüsteemiga ja laste õigusrikkumistest ning kodakondsuseta ja saatjata laste õigustest.

Kogumikust selgub, et üha rohkem vaevavad Eesti lapsi vaimse tervise mured. Näiteks aastatel 2010–2018 suurenes nende laste osakaal, kes mitmenädalaste perioodide kaupa end kurva ja lootusetuna tundsid, samuti on suurenenud suitsiidimõtetega laste osakaal. Autorid viitavad laste vaimse tervise ja peresuhete vahelisele seosele. Eriline ohu märk on siin lapse ja vanemate vaheline vaikusemüür: suitsiidimõtetega laste hulgas on rohkem neid, kellel on keeruline oma muredest vanematega rääkida. Ka õppimisraskused võivad viidata lapse vaimse tervise probleemide tekkimisele või süvenemisele.

Laste hulgas tehtud uuringud on näidanud, et lapsed, kes hindavad oma suhted kodustega heaks, on tervemad, aktiivsemad ja ka üldiselt oma eluga rohkem rahul kui lapsed, kelle kodus häid suhteid ei ole. Piisav uni, tervislik toit ja liikumine on tervise nurgakivid. Autorid rõhutavad lapse õigust mängu- ja puhkeajale ning märgivad, et lapsed vajavad iga päev aega nii huvialadega tegelemiseks kui ka lõõgastumiseks – see toetab lapse tervist ja heaolu. Samuti peaksid autorite hinnangul olema vanemlust toetavad teenused kättesaadavad kõigile vanematele. Need soovitused on eriti tähtsad praegusel koroonaajal, mil perede toimetulekuraskused ja pinged süvenema kipuvad.

Kogumikus esitatud andmed näitavad, et meie ühiskonnas ei ole piisavalt tagatud iga lapse turvalisus ega õigus vägivallavabale arengule. 2019. aastal registreeriti Eestis poolteist korda rohkem perevägivalla kuritegusid kui 2014. aastal. Sama aja jooksul kahekordistus lastevastaste seksuaalkuritegude arv. Lapsevanemate hoiakud laste kehalise karistamise suhtes ei ole kahjuks muutunud: 42% täiskasvanutest aktsepteerib teatud olukordades laste füüsilist karistamist. Seetõttu on tähtis, et kõik, kellel on infot abi vajava lapse kohta, annaksid sellest teada lasteabitelefonil 116 111 või kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale.

Autorid nendivad, et igal aastal puutub õigussüsteemiga kas vahetult või kaudselt kokku mitmeid tuhandeid lapsi. Olenemata sellest, millises rollis laps on (kannatanu, tunnistaja, kahtlustatav või süüdistatav), peab teda kohtlema lugupidavalt, arvestama tema arengu iseärasusi ja (eri)vajadusi.

Autorid jagavad kogumikus hulgaliselt ideid, kuidas Eesti laste elu paremaks muuta ja rõhutavad, et lastega seotud teemad on vaja laste endiga läbi rääkida. Kogumikku on lisatud otseteed viidatud uuringutele, õigusaktidele ja teadusartiklitele, mis on rikkalik lisateabe varasalv.

Kogumik on mõeldud poliitikakujundajatele ja lastega töötavatele spetsialistidele, aga ka laiemale lugejaskonnale, kelle hulgas on ka lapsed ise. Kogumikku saab lugeda õiguskantsleri veebilehel.

Head lugemist!