Vaid paari põlvkonna jooksul toimunud elustiilimuutus on kaasa toonud uskumatuid plusse- kui mõelda vaid , kui palju on tõusnud keskmine eluiga. Samal ajal ohustab meid depressioon, ärevus, stress ja tähelepanuvõime vähenemine sel lihtsal põhjusel, et meie aju ei ole konstrueeritud sellise elustiili jaoks. Suurt osa sellest saad vältida, kui liigud rohkem. Loomulikult ei tähenda see, et jooksmisega saab ravida kõiki psüühilisi probleeme või et korrapärane tennisetreening asendaks kõiki psühhiaatrilisi ravimeid. See tähendab, et enamik meist võidab palju, kui end natuke rohkem liigutame – paraneb enesetunne ja mõte töötab paremini.

Mis kasu saab otsmikusagar treeningust? Kuidas trenn otsmikusagarat tugevdab?

Mitmel moel! Niipea, kui treenima hakkad, liigub otsmikusagarasse rohkem verd ja tänu sellele töötab otsmikusagar paremini. Veidi pikema aja jooksul moodustuvad otsmikusagaras uued veresooned, mis parandavad verevarustust ja hapnikuga varustamist, samal ajal paraneb võime vabaneda jääkainetest. Tänu korrapärasele kehalisele tegevusele kasvab otsmikusagar aja jooksul natuke suuremaks.

Kehaliselt aktiivsete inimeste aju töötab paremini ja vanuse kasvuga kaasnevaid protsesse on võimalik pidurdada või isegi tagasi pöörata nii, et aju muutub nooremaks.

Treenida tuleb korrapäraselt pikema aja jooksul, alles siis märkad, kuidas enesetunne ja stressitaluvus paranevad.

Stress näitab end kaalul

Inimest trenni minema ei motiveeri mitte niivõrd see, et trenn parandab tervist, annab hea enesetunde või aitab paremini stressi taluda. Motiveerib hoopis see, mida inimene näeb peeglist. Kõigest muust enam suunab inimesi kehalisele aktiivsusele kaalukaotus või lihaseline välimus. Kui suurendad treeninguga oma vastupanuvõimet stressile, siis on see kaalu peal näha! Põhjus on selles, et stressihormoon kortisool ei lase kehal rasva põletada. Kõrge kortisoolitaseme tõttu hakkab keha rasva kõhule koguma. Lisaks kasvab isu, eriti kalorirohke toidu järele. Stressi trenniga ohjates langeb kortisoolitase, mis pikema aja jooksul vähendab söögiisu, rasva koguneb vähem ja põletatakse rohkem ning see annab kõige konkreetsemad ja paremad tulemused kaalul ja vöökohal!

Asi ei ole sportlikkuses

Kehaline aktiivsus ei tähenda, et oled sportlik või et kõhulihased on välja joonistunud, vaid et tagad aju tööks nii head võimalused, kui saad. Kasuta oma aega selleks, mis teadusuuringute alusel selgelt sinu aju tugevamaks muudab – LIIGU! Mida sa teed ja kus sa liigud, sel pole eriti tähtsust. Kõige olulisem on, et sa midagi teed. Sa näed, et treening mõjub enesetundele ja vaimsetele võimetele kohe, aga päriselt märkad tulemust siis, kui oled mõnda aega korrapäraselt trenni teinud.

Suured struktuursed muudatused, mille tulemusena aju arhitektuur ümber kujundatakse, võtavad aega. Üks jooksuring või jalutuskäik annab kohe ajule rohkem verd, aga uute ajurakkude moodustumine, uute veresoonte ehitamine ja ajuosade omavaheliste ühenduste tugevdamine võtab aega. Selleks võib kuluda mitu kuud või veel rohkem. Kui treenid pool aastat või kauemgi korrapäraselt paar korda nädalas, siis märkad suuremaid muutusi.