Perearst Helve Kansi soovitab lapsevanematel koos perearsti või pereõega üle vaadata oma laste vaktsineerimise seis ja teha vajalikud vaktsineerimised esimesel võimalusel. Enne esimest klassi minekut peaks perearsti juures tehtud olema vaktsiin, mis annab kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu. Lisaks peaks laps olema saanud kooli alguseks kaitse ka leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.

“Selleks, et oleksime teatud nakkushaiguste suhtes kaitstud on vajalik saavutada karjaimmuunsus, et haigused ei leviks. See tähendab, et kõik, kellel ei ole tervislikel põhjustel vaktsineerimine vastunäidustatud, oleksid vaktsineeritud,” selgitas Kansi. Karjaimmuunsus annab kaitse ka nendele lastele ja täiskasvanutele, keda ei saa vaktsineerida, kas tugeva allergia või immuunpuudulikkuse tõttu.

“Seni oleme karjaimmuunsuse saavutanud ja seetõttu ei ole me ka eriti nende haigustega kokku puutunud. See on jätnud aga eksliku mulje, et neid haiguseid ei ole enam olemas ja me ei teadvusta enam nende nakkushaigustega kaasnevat ohtu,” sõnas Kansi. “Kõik need ohtlikud nakkushaigused hakkavad aga üha rohkem levima kui üldine vaktsineerituse tase langeb.” “Oma armastatud lapse kaitseta jätmine haiguste eest, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin, ei ole seda riski väärt,” pani Kansi lastevanemate südamele.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul ei ole tänu vaktsineerimisele mitmeid ohtlikke nakkushaigusi Eestis juba aastaid nähtud, kuid enamik neist on endiselt vaid ühe lennu- või laevareisi kaugusel. „Näiteks on ka sel aastal Eestis diagnoositud mitmeid leetrite ja läkaköha juhtumeid. Tegemist on ägedate haigustega, mis levivad endiselt paljudes Euroopa riikides. Selleks, et kaitsta oma lapsi ning nende raskete haiguste laiemalt levikut Eestis ära hoida, on oluline jälgida lapse vaktsineerimiskalendrit ja teha kõik vaktsineerimised õigeaegselt,“ ütles Mari-Anne Härma.

Kooliteed alustava või kooli vahetava lapse muude dokumentide hulgas peab olema väljavõte lapse tervisekaardist, kuhu on kantud kõik lapsele juba tehtud vaktsineerimised. Lapsele tehtud vaktsineerimisi saab näha Terviseportaalis: terviseportaal.ee. Kui Terviseportaalis ei ole lapse vaktsineerimised näha, tuleks oma perearstilt paluda, et ta andmed Terviseportaali kannaks.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel peab nakkushaiguste leviku vältimiseks olema vaktsineeritud vähemalt 95% lastest. 95%-line vaktsineerimisega hõlmatus aitab tagada elanikkonna piisava kaitse ja takistab nakkushaiguste levikut vaktsineerimata inimeste seas.

Viljandimaal oli 2023. aasta seisuga 2-aastastest lastest leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud 79% ning difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp B ja B-viirushepatiidi vastu 77%. 8-aastastest lastest vaktsineeriti õigeaegselt difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu 86%. 14-aastastest oli leetrite, mumpsi ja punetiste vastu õigeaegselt korduvvaktsineeritud vaid 77% ja 16-aastastest difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu korduvvaktsineeritud 79%.

“Vaktsiinid on kõige tõhusamad, kui neid teha vaktsineerimiskalendri järgi. Kui aga laps on immuniseerimiskavast maja jäänud, siis perearstikeskuses on võimalik uus plaan koostada, kus me arvestame lapse vanust ja eelnevat vaktsineeritust,” selgitas Kansi.

Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimistega hõlmatus. Selleks hangib riik kõik kavas ettenähtud vaktsiinid. Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist lastele ja noortele tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sh kuni 7-aastastele lastele.

Rohkem infot: www.vaktsineeri.ee

Vaata ka: Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender