Inimesed ei pea end üldiselt HIV ja STLI-de poolt ohustatuks, kuid kõigil võib elus tulla ette, et suhe puruneb ja leitakse uus partner, seega peaks oma tervist regulaarselt kontrollima. „Tihti kulgevad HIV ja teised STLI-d üldse ilma igasuguste haigustunnusteta, seega on püsisuhet alustades hea, kui mõlemad partnerid testivad end HIV ja teiste STLI-de suhtes. Ainult nii võib kindel olla, et teadmatusest teineteist ei nakata. HIV ja teiste STLI-de suhtes testimine peaks kuuluma iga seksuaalselt aktiivse inimese tervisekontrolli hulka,“ sõnas TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna vanemspetsialist Iveta Tomera.  

HIV ja teiste STLI-dega võib nakatuda igaüks – see ei ole kindla seksuaalse orientatsiooni, rahvuse või rahvastikurühma seas leviv nakkus. HIV ja teised STLI-d levivad kaitsevahenditeta seksuaalvahekorra ajal, aga ka kokkupuutel nakatunud verega ning emalt lapsele raseduse ajal, sünnitusel ja rinnaga toitmisel.   

Eesti Seksuaaltervise Liidu president dr Jaana Below: „Meie koolitajad õpetavad koolides seksuaalhariduse koolituste käigus, et parimat kaitset HIV ja STLI-de eest pakub kaitsevahendite kasutamine seksuaalvahekorra ajal. Kondoom on ainus soovimatu rasestumise vastane vahend, mis kaitseb ka suguhaiguste eest. Kahjuks levib nii noorte kui täiskasvanute seas veel palju müüte ning eelarvamusi HIV ja STLI-de leviku kohta ning kardetakse või ei peeta vajalikuks ennast testida. Kutsume kõiki üles ennast HIV testimisnädala raames testima!“   

HIV on pikaajaline, aeglaselt süvenev infektsioon, mis ei pruugi põhjustada mingeid kaebusi. Inimesed, kes ise ei tea oma nakatumisest, on potentsiaalsed nakkusallikad. Testima peab kindlasti, kui on väiksemgi kahtlus HIV-sse või mõnesse teise STLI-sse nakatumise suhtes HIV-d saab ravimitega vaos hoida ning õigeaegne haiguse avastamine ja ravi aitavad säilitada väga hea elukvaliteedi aastateks. 

Euroopa Liidu riikide seas, kus HIV testimise andmeid kogutakse, on Eesti ühe kõrgeima testimise tasemega riik. Koroonaviiruse leviku kõrgajal kehtestatud piirangud siiski mõjutasid testimist — 2020. ja 2021. aastal langes testide arv alla 200 000. Terviseameti andmetel tehti 2022. aastal Eestis 205 622 ja 2023. aastal 202 677 HIV testi. Testimisaktiivsus on jätkuvalt madalam kui koroonaviiruse leviku eelsel perioodil.  

HIV testi saab teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides, noorte nõustamiskeskustes, pere- ja eriarstide juures üle Eesti. Testimis- ja nõustamiskabinettides saab lisaks HIV-le lasta end testida ka B- ja C-hepatiidi ning süüfilise suhtes. HIV nõustamis- ja testimiskabinettides ja noorte nõustamiskeskustes on testi tegemine tasuta, ka neile, kel ravikindlustust ei ole. HIV testi saab teha igal ajal, st ka enne ja pärast testimisnädalat. Endale sobivaima testimiskoha kontaktid leiab veebilehelt hiv.ee.