2022. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilaste seas 31% liigse kehakaaluga. Seejuures näitas uuring jätkuvalt muret tekitavat suundumust, et esimestel kooliaastatel ülekaaluliste ja tugevalt ülekaaluliste ehk rasvunud õpilaste hulk suureneb.

„Uuringu tulemused näitavad, et Eesti õpilastest on liigse kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Liigse kehakaaluga õpilaste osakaal on suurenenud peamiselt rasvunud õpilaste osatähtsuse suurenemise tõttu,“ tõdes uuringu läbiviija, TAI juhtivteadur Eha Nurk. Kui 2016. aastal oli rasvunud esimese klassi õpilasi 10%, siis 2022. aastaks oli rasvunute osakaal tõusnud 12%-le. Neljandas klassis on rasvunud õpilaste osatähtsus 2019. ja 2022. aasta võrdluses samuti suurenenud 12%-lt 14%-le.

Arvestades rasvunud õpilastele juurde ka ülekaalulised on liigse kehakaaluga õpilasi esimeses klassis 28% ja neljandas klassis 34%. Seitsmenda klassi õpilasi uuriti 2022. aastal esmakordselt ja nende seas oli olukord tulenevalt ealistest iseärasustest kiire kasvu perioodil pisut parem – liigse kehakaaluga oli 29% õpilastest ja nende hulgas 11% õpilastest rasvunud. Sõltumata vanusest on liigne kehakaal rohkem levinud poiste kui tüdrukute seas, seda peamiselt erinevusest rasvunute osatähtsuses: iga seitsmes poiss ja üheksas tüdruk on rasvunud. 

Ülekaalulisuse ja rasvumise põhjustajaid on palju – seda mõjutab keskkond, kus me elame, sealhulgas lihtsasti kättesaadav ja soodne energiatihe ja toitainevaene toit ning magustatud jookide ja alkoholi tarbimine. Aga ka kasinad liikumisharjumused, liigne meelelahutuslike elektroonikaseadmete kasutus ja vähene uneaeg.

Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Taavi Tillmanni sõnul on rasvumisest maailmas kujunenud aina kasvav epideemia. „Üksikud riigid, kes on suutnud rasvumist pidurdada, on seda saavutanud toidukeskkonna tervislikumaks muutmisega, näiteks suhkru tarbimise piiramisega riikliike meetodeid kasutades ja samas tervislikke toiduvalikuid soodustades,“ ütles Taavi Tillmann. „Kas pole kummaline, kuidas just lastele, kellel on niigi madal enesekontroll ja võimekus ohtu mõista, aktiivselt reklaamitakse komme ja limonaadi? Selleks, et kaitsta järgmist põlvkonda meie vigade eest võiks selliste toodete reklaami piirata, sarnaselt näiteks alkoholi ja tubaka reklaami piiramisele.“

Maakondlikus võrdluses esineb liigse kehakaaluga õpilaste osakaalus märgatavaid erinevusi. Liigse kehakaaluga laste osatähtsus tuleb rohkem esile Lääne- ja Kesk-Eestis. Elukoha järgi oli kõige enam ülekaalulisi ja rasvunud õpilasi maal elavate laste seas (olenevalt vanusest 30–39%), väikelinnalistes ja linnalistes asulates oli neid 26–33%. Sõltumata vanusest on ülekaaluliste ja rasvunud laste osatähtsus väikseim Harjumaal ja ka Tartumaal on olukord võrreldes ülejäänud Eestiga pisut parem.

Rasvumise teadvustamise päeva (ingl. k World Obesity Day) eesmärk on tõsta ühiskonnas teadlikkust rasvumisest kui süvenevast globaalsest probleemist. Rasvumine on krooniline haigus, mis on omakorda riskiteguriks mitmetele teistele terviseprobleemidele ja haigustele nagu vähk, südamehaigused, diabeet, viljatus, aga ka depressioon. Seosed rasvumise ja vaimse tervise probleemide vahel on sageli alahinnatud.

TAI korraldatud õpilaste kasvu uuringus mõõdeti esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilasi ning selles osales ligi 18 000 last 203 koolist. Eesti õpilaste kasvu uuringut tehakse Maailma Terviseorganisatsiooni egiidi all enamikus Euroopa riikides. Esimene laste rasvumise seireandmete kogumise voor toimus 2007/2008. õppeaastal, Eesti liitus 2015/2016. õppeaastal. Praeguseks on uuringus osalenud enam kui 300 000 last 40 riigist.