Tervise Arengu Instituut (TAI) viib iga kahe aasta järel läbi tervisekäitumise uuringut 16-64 aastaste elanike seas. Täna avaldatud 2020. aasta uuringu tulemustest selgub, et oma tervist hindas heaks või üsna heaks 57 protsenti Eesti inimestest, mis on seitsme protsendi võrra rohkem kui kaks aastat tagasi. Samas pole muutunud oma tervisele halva hinnangu andnud elanike, nagu ka pikaajaliste terviseprobleemide ega haigusest tingitud tegevuspiirangute osakaal. Haiguse tõttu töölt või koolist puudumisi ning töövõimetuspensioni või toetuste saajaid oli veidi enam kui kaks aastat tagasi.

„Äsja avaldatud viimase uuringu puhul on tegemist uuringu juubeliaastaga – sarnast ülevaadet Eesti rahvastiku tervise põhinäitajatest on tehtud juba 1990. aastast alates,“ selgitas uuringu läbiviimist juhtinud TAI teadur Rainer Reile. Tema sõnul toob viimase kahe aasta võrdlus ühe probleemina välja, et Eesti inimesed tajuvad oma vaimset tervist varasemast halvemana. Uuring viidi läbi möödunud aasta märtsist juunini, mistõttu kajastub selles koroonaviirusest tingitud eriolukorra mõju. Võrreldes 2018. aasta uuringuga oli 2020. aasta kevadel oluliselt suurenenud stressi tunnetamine naiste seas. Ennast õnnetuna või masenduses tundis 23 protsenti vastajatest kahe aasta taguse 17 protsendi asemel ja siin oli tõus näha nii meestel kui ka naistel. „Enesetapumõtete esinemine eelkõige nooremate naiste seas on sagenenud, samuti on suurenenud rahustite ja antidepressantide kasutus elanikkonnas tervikuna,“ viitas Reile arvatavasti koroonaolukorraga seotud muutustele.

Ligi 18 protsenti vastajatest suitsetab iga päev, mis ei ole kahe aastaga muutunud. Küll aga on igapäevasuitsetamine 8 protsendi võrra vähenenud kümne aasta perspektiivis. Kahe aasta jooksul pole muutunud ka alkoholi tarvitamise sagedus. Rohkem kui kord nädalas tarvitas alkoholi 2020. aastal ligikaudu 18 protsenti vastanutest. „Siiski on eelmise uuringuga võrreldes mõnevõrra vähemaks jäänud neid, kes tarvitatavad alkoholi korraga suuremas koguses, samuti neid, kes ostavad alkoholi mitteametlikest müügipunktidest,“ tõi Reile välja positiivseid trende.

Kasvu on kahe viimase aasta võrdluses näha noorte täiskasvanute seas narkootiliste ainete tarvitamises, millest levinuim on kanep. Viimase 30 päeva jooksul oli 16–24 aastaste seas kanepit tarvitanud 21 protsenti meestest ja 10 protsenti naistest, samal ajal kui 2018. aastal olid vastavad näitajad ligikaudu 11 ja 4 protsenti.

Rohkem kui pooled kõigist 16–64 aastastest vastanutest olid kas ülekaalus või rasvunud. Kui võrreldes 2018. aastaga ei ole liigse kehakaalu osas muutusi, siis kümne aasta võrdluses on ülekaalus või rasvunud meeste osakaal suurenenud ligi 10 protsendi võrra. Oma füüsilist vormi hindab heaks sarnaselt varasemale kolmandik rahvastikust, samuti ei ole kahe aastaga toimunud olulisi muutusi inimeste tervisespordiharrastustes ega toitumismustrites.

Ekraani taga veedetud aeg on aga oluliselt kasvanud nii meestel kui ka naistel kõigis vanuserühmades. Päevas neli või rohkem tundi veedab ekraani taga enam kui 22 protsenti vastanutest kahe aasta taguse 16 protsendiga võrreldes. „Üleüldine trend on istuvama eluviisi suunas. Igapäevaelus väheneb kehaline pingutus ja liikumisharjumus,“ ütles Reile.

Uuringu taust: 

Alates 1990. aastast iga kahe aasta järel regulaarselt läbi viidav Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring annab järjepidevalt ühtsetel alustel infot Eesti inimeste terviseseisundi ja -käitumise kohta ning võimaldab jälgida muutusi pikema ajal jooksul. Uuringu andmeid kasutavad paljud teadlased ning uuringust saadav teadmine Eesti rahvastiku tervisenäitajate kohta on oluline sisend ka poliitikakujundamiseks.

Uuring viidi läbi veebi- ja postiküsitlusena ning see saadeti 5000 inimesele, kellest vastas 2324 (kohandatud vastamismäär 48%) vanuses 16–64 eluaastat. See on piisav, et laiendada tulemusi Eesti samaealisele rahvastikule.

Vastajatelt küsiti tervisekäitumise kohta järgmistes valdkondades: terviseseisund, arstiabi kasutus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, toitumine, kehakaal ja liikumine, terviseriskid ja neid ennetav käitumine.

Uuringu andmed on kättesaadavad TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis ning metoodika ja standardtabelite kogumikuna veebilehel.

Ülevaade olulisematest tulemustest

Valiku graafikud 2020. aasta uuringul kogutud andmetest leiab siit.

Terviseseisund ja arstiabi kasutus 

• Oma tervist hindas heaks või üsna heaks 57,4% (53,8% meestest ja 59,8% naistest). Eelmise uuringu ehk 2018. aasta vastav näitaja oli 50,2%
• Pikaajalisi terviseprobleeme esines 45,3% vastanutest
• Terviseprobleem piiras oluliselt igapäevategevusi 13,1% vastanutest
• ≥15 päeva haiguse tõttu töölt või koolist puudunud 13,8% (11,7% 2018. a)
• Töövõimetuspensioni/töövõimetoetuse saajaid oli 14,3% 2020. a vs. 11,6% 2018. a
• Perearsti külastused on langenud (70,9% vs. 73,7% 2018. a), kuid suurenenud on telefonikonsultatsioonide osakaal (28,5% vs. 21,6% 2019. a)
• Hambaarsti, eriarstiabi, vältimatu arstiabi ning haiglaravi vajaduses muutusi võrreldes 2018. a ei ole

Vaimne tervis

• Üsna tihti või peaaegu alati tundis üleväsimust 44,9% ja rohkem kui tavaliselt või talumatut stressi koges 21,1% vastanutest. Stressi tajumine oli suurem naiste seas, kellest seda täheldas 24% (vs 20,7% 2018. a)
• Viimase 30 päeva jooksul tundis masendust või õnnetu olemist 23,0% vastanutest (17,4% 2018. aastal). Kahe aastaga on masendustunde levimus suurenenud nii meestel kui ka naistel enamikes vanuserühmades
• Enesetapumõtteid on viimase 12 kuu jooksul olnud 8,1% vastanutest (5,7% 2018. a). Suurim on kasv noorte naiste (16-24 a) vanuserühmas (26,0% 2020. a vs. 14,0% 2018. a)
• Suurenenud on rahustite või antidepressantide kasutus: 14,7% 2020. a vs. 11,3% 2018. a

Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine

• Vastanutest oli igapäevasuitsetajaid 17,9% (25,7% meestest ja 12,6% naistest), juhusuitsetajad 8,2% (8,3% meestest ja 8,1% naistest). Võrreldes 2018. aastaga olulist muutust ei ole, kuid 10 aasta jooksul on igapäevasuitsetamine tervikuna märgatavalt vähenenud (17,9% 2020. a vs. 26,2% 2010. a)
• Praegustest suitsetajatest tahaks suitsetamisest loobuda ligi pooled (48%).
• Rohkem kui kord nädalas tarvitas alkoholi 17,6% (26,6% meestest ja 11,5% naistest).
• Vähemalt kord nädalas on ≥6 alkoholiühikut korraga tarvitanud 11,6% vastanutest (2018. a 14,1%) ehk vähenenud on korraga suuremas koguses alkoholi tarvitamise sagedus
• Alkoholi tarvitamisel ületas madala terviseriski piire (meestel ≤140 g, naistel ≤70 g absoluutalkoholi nädalas) 14,8% (21,3% meestest ja 10,4% naistest) vastanutest
• Narkootilisi aineid oli viimase 12 kuu jooksul tarvitanud 7,1% vastanutest (10,2% meestest ja 5,0% naistest). Kõige sagedamini tarvitatavaks aineks on kanep, mida näiteks 16–24 a vanuserühmas oli viimase 30 päeva jooksul tarvitanud 20,8% meestest ja 10,3% naistest

Kaal ja kehaline aktiivsus

• Ülekaalus (kehamassiindeks ehk KMI 25,0–29,9) oli 31,1% vastanutest (39,7% meestest ja 25,3% naistest)
• Rasvunud (KMI ≥30,0) oli 20,5% (22,9% meestest ja 18,9% naistest) vastanutest
• Võrreldes 2018. aastaga siin olulisi muutusi ei olnud, kuid viimase kümne aasta võrdluses on liigse kehakaaluga meeste osakaal oluliselt kasvanud (2020. a meestest ülekaalus või rasvunud 62,6% vs. 53,6% 2010. a)
• Ligikaudu kolmandik vastanutest hindas oma praegust füüsilist vormi heaks või väga heaks, halva füüsilise vormiga vastajate osakaal oli 15,4%
• Tööle/töölt koju vähem kui 15 minutit päevas liikus (jalgsi või jalgrattaga) 31,5% (33,7% meestest ja 30,0% naistest) vastanutest. Võrreldes nt 2012. a (21,9%) on vastanute seas oluliselt suurenenud nende hulk, kes liiguvad igapäevaselt vähe
• Paar korda nädalas või rohkem vähemalt poole tunni vältel harrastas tervisesporti 44,8% vastanutest
• Päevas vabal ajal neli või enam tundi veetis ekraani taga 22,3% vastanutest (24,5% meestest ja 20,9% naistest)

Terviseriskid ja ennetus

• Gripi vastu oli viimase 12 kuu jooksul vaktsineeritud 16,8%, difteeria-teetanuse vastu 4,6% ja puukentsefaliidi vastu 7,2% vastanutest
• 64,3% (53,3% meestest ja 71,7% naistest) peseb hambaid vähemalt kaks korda päevas
• 61,1% kasutab pimedal ajal liikudes üldiselt alati helkurit, helkuri mittekasutajaid oli 6,4%
• Sõidukis ei kasuta turvavööd esiistmel 0,9% ja tagaistmel 11,4% vastanutest
• Viimase 12 kuu jooksul oli alkoholi tarvitamise järel sõidukit juhtinud vähemalt ühel korral 5,1% vastanutest (2018. a 6,7%)
• HIV testi pole kunagi teinud 55,8% vastanutest, sh 79,3% 16–24 a meestest ja 70,0% sama vanuserühma naistest

Valik graafikuid:

 

 

 

 

 

Lisainfo:

Tuuli Sokmann

teaduskommunikatsiooni juht

Tervise Arengu Instituut

Mob: +372 59 111 405

e-post: tuuli.sokmann@tai.ee

Teams: Tuuli Sokmann (tuuli.sokmann@tai.ee)