Alustasin 2021. aastal õpinguid Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis tervisejuhi erialal ning sellest ajast peale olen ma peaaegu iga kord oma erialast rääkides näinud vestluskaaslaste näol erinevaid emotsioone – segadus, kummastus, ettevaatlikus, üllatus ja vahel ka kombinatsiooni neist. Äratundmist olen kohanud aga üsna harva! Sõnapaari esimest poolt justkui tuntakse, teist mõningal juhul ka, kuid need kaks koos jätavad kummalise maigu – mis uus moodne väljend see „tervisedendus“ nüüd siis on?

Tegelikult käsitleti esimest korda tervisedendust eraldi valdkonnana 1974. aastal Kanadas ning tänaseks on kõige laiemat kasutust leidnud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tervisedenduse definitsioon 1986. aastast: Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist.

Üks tervise edendamise aluseid on muuta meid ümbritsev keskkond selliseks, et tervislikud valikud oleks lihtsasti kättesaadavad. Nii aitab näiteks lastele ja noortele suunatud huvihariduse ja sportimisvõimaluste kättesaadavuse suurendamine kaasa nende sotsiaalsele, kehalisele ja vaimsele tervisele ning ka riskikäitumise vähendamisele. Laps, kes tegeleb vabal ajal endale meeldiva huvitegevusega, on rahulolevam, sotsiaalselt ja kehaliselt aktiivsem ning on väiksem tõenäosus, et ta oma vaba aega ennast või teisi kahjustavate tegevustega sisustab. Kui märkad aga õues liikudes korrastatud haljasala, kergliiklusteed, head tänavavalgustust või välijõusaali, siis oled õigel teel, kui arvad, et tegemist on tervisedendusega! Tervise edendamise üks väljund on füüsilise keskkonna muutmine tervislikke eluviise soodustavaks.

Tervisedendus pole lihtsalt sport ja tervislik toitumine. Tervise edendamine peaks olema iga eluvaldkonna loomulik osa ning seejuures olema tõenduspõhine, vähendama ebavõrdsust tervises ja arvestama kõigi elanike vajadustega. Tervisedendus keskendub eelkõige inimeste tervisepotentsiaali arendamisele, sisaldades samal ajal ka haiguste ennetust ja tervisekaitset. Oluline on mõjutada inimeste tervisekäitumist nii, et nende igapäevased valikud ja otsused toetaks tervislikke eluviise. Teisisõnu ei keskendu tervisedendus pelgalt liikumisele või toitumisele, vaid tervisedendus on holistiline ehk kõikehõlmav, hõlmates lisaks kehalisele tervisele ka vaimset ja sotsiaalset tervist.

Tervist saab edendada, arendada, juurde luua ja säilitada. Paraku saab tervist ka nõrgestada, vähendada ja halvendada. Suures osas vastutab inimene enda tervise eest ise, tehes igapäevaseid valikuid, mis võivad tervist kasvatada või hoopiski vähendada. Näiteks võib tervist kasvatada igapäevaselt kooli või tööle kõndimine, teisalt vähene liikumine võib tervist vähendada. Tervise kasvatamist toetavad muuhulgas ka mitmekülgne ja toitainerikas menüü, vaimset tervist toetav keskkond, turvaline seksuaalelu, hea unehügieen ning tubakatoodetest ja alkoholist loobumine.

Ei tasu unustada, et tervist aitavad edendada ka pisikesed muudatused, näiteks järk-järgult ekraaniaja vähendamine või kohvikoore asemel piima kasutamine. Oluline on olla järjepidev ja õige pea hakkadki nägema tulemusi!

Evelin Tähtväli

Viljandimaa Omavalitsuste Liit

Rahvatervise nõunik