Vanemahariduse pakkumisel on vajalik toetuda vajadusele, tõenduspõhisusele ja süsteemsusele. Vajadus on Viljandimaal olemas – laste ja noorte vaimne tervis halveneb järjepidevalt ning on kasvanud vajadus ennetada vaimse tervise probleemide tekkimist. Lapse heaolu tagamisel on võtmetähtsusega turvaline, stabiilne ja toetav kasvukeskkond. Uuringutes on välja toodud, et suur osa vaimse tervise probleeme saavad alguse juba varases lapsepõlves ning vaimse tervise probleeme seostatakse tugevalt pakutava vanemahariduse kvaliteedi, kättesaadavuse ja süsteemsuse puudumisega. On oluline tagada vanemahariduse kättesaadavus juba enne lapse eostamist ning lapsevanemale peaks olema järjepidevalt kättesaadav tõenduspõhine ja asjakohane, ilma liigse mürata, informatsioon. Süsteemsus seisneb selles, et vanemahariduse pakkumisel peaks arvestama lapse iga arenguetapiga - näiteks teadmised algklassilapse heaolu toetamiseks peaks olema kättesaadavad juba koolieeliku vanemale. Imiku hooldamiseks vajalikud oskused ja teadmised peaks olema kättesaadavad lapseootel vanematele. Vanemal peaks olema lapse tervise ja heaolu toetamiseks oskused olemas juba enne kui nende järgi vajadus tekib. 

On väga palju erinevaid võimalusi enda teadmisi täiendada, kuid informatsiooni paljususega kaasneb oht, et teave ei ole ei tõene ning võib hoopiski kahju tekitada. Seetõttu on vajalik olla kriitiline ning järgida tõenduspõhisust. Viljandimaa omavalitsustes pakutakse lapsevanematele erinevaid koolitusi – Viljandi Haiglas saab värske lapsevanem osaleda Perekoolis, samuti on mitmed omavalitsused iga aasta rahastanud „Imeliste aastate“ vanemlusprogrammi gruppide toimumist. Viljandi Perepesa pakub süsteemselt vanemlusega seonduvaid koolitusi ja infopäevi. Kahjuks ei leia suur osa vanematest, et nemad oleks sihtrühm ning vanemlusprogrammides ning vanematele suunatud koolitustel osalemist peetakse „eile sündinute“ või helikopter-vanemate pärusmaaks.  

WHO Vaimse tervise parandamise kogukonna juhendis on öeldud: “Keegi pole oma perekonna asjus suurem ekspert kui lapsevanem ja mitte keegi ei saa olla täiuslik lapsevanem.“ Kuid, milline on õigupoolest „täiuslik“ lapsevanem? Kas lapsevanem, kes tagab oma lapsele kõik eluks vajaliku, täidab kõik ta soovid ja armastab tingimusteta, kuid ei paku lapsele eluks vajalikke turvalisi piire? Vanem, kes võimaldab oma lapsele parima hariduse ja sisustab lapse aja huviharidusega, kuid paneb oma lapsele liiga suured ootused? Või on täiuslik lapsevanem see, kes ei palu kunagi abi ja saab ise oma pere eest hoolitsemisega hakkama, kuid rööprähklejana ei leia aega oma perega kvaliteetaega veeta? Näiteid on veelgi ning ka parema tahtmise korral on alati midagi, mida võiks veel teada. Vanemlus pole must-valge ning vanemaharidus ei ole vajalik vaid valitud grupile. Täiuslikku vanemat pole olemas, kuid on võimalik olla väga hea lapsevanem ning keegi ei sünni väga heaks lapsevanemaks – kõige olulisem on soov olla muutuvas maailmas oma lapsele turvakoht, kuhu laps saab julgelt pöörduda lisaks rõõmuhetkedele ka murede või eksimuste korral. 

Lapsevanemaks olemist saab õppida, kuid seda ei tasu teha läbi vigade, sest mõni viga võib olla saatuslik ja pakkuda soodsat pinnast vaimse tervise probleemide arenemiseks. Siin tuleb appi vanemaharidus, mis aitab vanemal ette valmistuda tavapärasteks ja mitte nii tavapärasteks olukordadeks või perioodideks vanemluses. Vanemaharidus sisaldab teadmisi lapse baasvajaduste katmisest, oskusi hoida suhteid peres ja teiste last ümbritsevate inimestega, teadmisi vaimse tervise kohta, teadmisi arenguliste etappide, rahumeelse vanemluse kohta ning palju muud. Vanemaks olemine ei ole lihtne, meenutab tihti lausa kaost, kuid pakub samas meeletult palju ilusaid hetki. Selleks, et ilusaid hetki oleks veelgi rohkem, on hea ja lausa kohustuslikult soovituslik enda vanemlikke teadmisi järjepidevalt täiendada. 

Evelin Tähtväli
Viljandimaa Omavalitsuste Liit
Rahvatervise nõunik