Viljandimaa Omavalitsuste Liidu heaolu (tervis ja turvalisus) töörühma tööd juhib valdavalt strateegiadokument „Viljandimaa tervisedenduse strateegia aastani 2035“, mille peaeesmärk on: „Viljandimaa inimeste oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad kasvavad. Peamine tee peaeesmärgi saavutamiseks on laste- ja noorte vaimse tervise valdkonna arendamine“. Siinkohal tekib nii mõnelgi lugejal ilmselt küsimus – mille järgi otsustatakse strateegiadokumendi fookus?
Heaolu töörühma tegevused on suunatud kogu Viljandimaa elanikkonnale, edendamaks meie inimeste heaolu ja tervist ning suurendada elanike võimekust ennast ja teisi toetada. Seda kõike ikka selleks, et elanikud oleksid terved, rõõmsad ja toimetulevad. Strateegiadokumendi fookust paika pannes lähtutakse uuringutest ja usaldusväärsetest allikatest kättesaadavatest andmetest ning tegevuste puhul hinnatakse tõenduspõhisust. Väga palju andmeid tuleb üleriigilistest andmebaasidest ning uuringutest – näiteks annab Tervise Arengu Instituut regulaarselt maakonnapõhiselt ülevaateid vigastusjuhtudest ning iga-aastaselt koostatakse tervise ja heaolu ülevaated (märkus: eelnimetatud ülevaated leiad Terviseinfo.ee kodulehelt). Tänu sellele, et uuringuid ja analüüse viiakse läbi iga-aastaselt ja samadel tingimustel, on võimalik jälgida ka, kas maakonna tervist edendavad tegevused on tulemuslikud või on vaja eesmärgid ja tegevused ümber mõtestada.
Nagu eelnevalt mainitud, siis „Viljandimaa tervisedenduse strateegia aastani 2035“ keskendub laste ja noorte vaimse tervise edendamisele, kuid see pole sugugi nii, et strateegia tegevused on suunatud vaid lastele ja noortele. Tegelikult on tegevused suunatud neile, kellel on positsioon, et aidata kaasa laste ja noorte vaimse tervise probleemide vähendamisele ning seeläbi mõjutada positiivselt ka iseenda elu – lapsevanemad, õpetajad, treenerid, haridusasutuste tugispetsialistid ja teised osapooled, kes lastega kokku puutuvad. Nii ongi tervisedenduse strateegias on välja toodud neli eesmärki:
1. Viljandimaa laste vaimse tervise riskid on vähenenud süsteemse vanemahariduse kaudu.
2. Viljandimaa laste vaimse tervise riskide ja probleemide vähendamiseks on loodud lahenduspõhine varajase märkamise süsteem.
3. Viljandimaa laste vaimse tervise toetamiseks arendame eakohast toimetulekut iseendaga, läbi tõenduspõhiste metoodikate ja võrgustiku koostöö.
4. Loome laste vaimse tervise probleemidega tegelevate spetsialistide vajadus- ja kompetentsimudeli, mille abil tagame abivajajatele kvaliteetse teenuse kättesaadavuse.
Seega on Viljandimaa heaolu (tervis ja turvalisus) töörühma tegevuste eesmärk suurendada vanemate teadlikkust ja vanemlikke oskusi, ennetada vaimse tervise probleeme läbi varajase märkamise, tuua lastega tegelevate spetsialistideni tõenduspõhised metoodikad, edendada lastega tegelevate osapoolte võrgustikutööd ning ühtlasi tagada ka tugiteenuste kättesaadavus neile, kes abi vajavad.
Lugeja saab siinkohal võtta hetke ja mõelda, mida saaks tema ise teha, et edendada laste ja noorte vaimset tervist? Artikli autor paneb siin
kaasa mõned mõtted – märka, kuula, paku tuge ja ole seejuures hinnangutevaba.
Turvaline ja toetav võrgustik on eeldus, et lapse kaitsetegurid ja enesega toimetuleku oskused
saavutavad oma maksimaalse potentsiaali.
Evelin Tähtväli
Viljandimaa Omavalitsuste Liit
Rahvatervise nõunik
Vastused puuduvad