Euroopa terviseuuringu osaks oleva Eesti uuringu viis Tervise Arengu Instituut koostöös Statistikaametiga läbi 15-aastaste ja vanemate elanike seas 2019. aastal. Inimeste tunnetusel ehk enesehinnangulistel vastustel põhineva uuringu kohaselt väitis 65 protsenti täiskasvanutest, et neil on mõni krooniline haigus või pikaajaline terviseprobleem. 65-74-aastaste vanuserühmas ulatub krooniliste haiguste osatähtsus 83 protsendini ning alates 75ndast eluaastast juba 93 protsendini. Enim vaevab kroonilistest haigustest Eesti inimesi seljavalu ja kõrge vererõhk, mida nimetas mõlema puhul naistest iga neljas ja meestest iga viies. Võrreldes eelmise 2014. aastal toimunud sama uuringuga pole nende haiguste esinemises viie aastaga olulisi muutusi toimunud.

Pikaajaliste terviseprobleemide nimekirjas järgnevad allergia ja kaelavalud, millest mõlemat kinnitas enam kui 10 protsenti rahvastikust. Viis aastat varasema uuringuga võrreldes on mõnevõrra kasvanud allergiate esinemine ja suurenenud kroonilist ärevust või depressiooni tundvate inimeste osakaal. Pikaajalist ärevust või depressiooni tajus viimases uuringus 11 protsenti naistest ja 7 protsenti meestest, samal ajal kui viis aastat varem olid vastavad näitajad 7,5 ja 5 protsenti.

Vähemalt üht tervisest tingitud piirangut igapäevategevuste elluviimisel on täheldanud 9 protsenti naistest ja 15 protsenti meestest. Kui 25-34-aastaste vanuserühmas esineb piirangu tunnetamist vaid kolmel protsendil inimestest, siis 75-aastaste ja vanemate seas tajub terviseseisundist tingitud raskusi igapäevategevuste sooritamisel koguni 44 protsenti.

„Selleks, et tervist säilitada ja elada kauem ilma krooniliste haigusteta, on inimesel endal võimalik väga palju ära teha. Märksõnadeks on nagu ikka igapäevane liikumine ja tasakaalus toitumine, samuti piisav vedeliku tarbimine. Vähemalt 30 minutit igapäevast mõõduka koormusega liikumist on jõukohane enamikule inimestest ja sellega alustamiseks pole kunagi liiga hilja. See leevendab lihaspingeid, ennetab liigesehaigusi ja hoiab kehakaalu kontrolli all,“ selgitas TAI terviseriskide ennetamise keskuse juht Anneli Sammel ja lisas, et liigse kehakaalu langetamine säästab liigeseid kulumise eest, alandab vererõhku ning vähendab südamehaiguste riski.

Sammel tõi ka välja, et uuringu andmetel joob kas vähem kui pool liitrit joogivett päevas või ei joo üldse iga kümnes täiskasvanu. „See võib viidata, et inimesed kustutavad janu muude jookidega kui vesi, kuid janu korral tuleb alati eelistada tavalist lisanditeta joogivett – igapäevaselt peaks jooma umbes 3 klaasi vett lisaks toitudest ja jookidest saadavale vedelikule. See parandab meie ainevahetust ja annab hea enesetunde,“ ütles Sammel.

Eestis terviseuuringu läbiviimist juhtinud TAI vanemanalüütiku Mare Ruuge sõnul on uuringuga kogutud andmestik tänasest kättesaadav teadlastele, ametnikele ja poliitikakujundajatele. Ühtlasi on see esitatud Eurostat’ile (Euroopa Liidu Statistikaamet), kes avaldab Euroopa riikide tervisenäitajate võrdluse hiljemalt sügisel. „Siis saame teada, kuidas Eesti inimeste tervis muu Euroopaga võrreldes välja paistab,“ täpsustas Ruuge.

 

Uuringu taustast:

Regulaarne esindusliku valimiga terviseuuring üle-euroopalise uuringu osana annab teadmisi Eesti täiskasvanud rahvastiku tervise ja toimetuleku kohta. Erinevate uuringulainete andmed aitavad jälgida trende tervises ja tervisekäitumises, samuti pakuvad võimalust suunata teaduspõhiselt tervisepoliitikat ning võrrelda Eesti inimeste tervist teiste Euroopa riikidega. Uuringu raames küsitletakse 15-aastaseid ja vanemad elanikke, 2019. aastal osales 8500 kutsutust ligikaudu 4900.

Uuringu mikroandmete kasutamiseks saab täita taotluse Statistikaameti veebilehelt. Ankeedist saab vaadata, kuidas küsimused on vastajatele esitatud.

Lisainfo:

Tuuli Sokmann

teaduskommunikatsiooni juht

Tervise Arengu Instituut

Mob: +372 59 111 405

e-post: tuuli.sokmann@tai.ee

Teams: Tuuli Sokmann (tuuli.sokmann@tai.ee)