Raport, mis põhineb 2022. aastal 44 kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus (HBSC) osalenud riigi andmetel, toob esile noorte ebatervislikud toitumisharjumused, ülekaalulisuse ja rasvumise suurenemise ning vähese kehalise aktiivsuse, mis on mitmete mittenakkushaiguste, sealhulgas südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi ja vähi olulised riskitegurid. Leila Oja, Tervise Arengu Instituudi teadur ja raporti üks kaasautoritest märgib, et suundumused 11-,13- ja 15 aastaste noorte tervisekäitumises on üsna sarnased nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Üha murettekitavam on aga suur ebavõrdsus noorte tervisekäitumises tulenevalt pere majanduslikust olukorrast – seda ka Eestis.

Oma pere majanduslikku olukorda kehvemaks hindavatest peredest pärit noorukid tarbivad võrreldes jõukamatest peredest pärit noortega tõenäolisemalt igapäevaselt suhkruga karastusjooke (18% vs 15%). Samuti söövad nad harvem igapäevaselt puuvilju (32% vs 46) ja köögivilju (32% vs 54%). Eestiski on madalama sissetulekuga peredest pärit noorte seas suurem osa neid, kes tarbivad igapäevaselt suhkruga karastusjooke (9% vs 7%) ning vähem selliseid noori, kes söövad iga päev puuvilju (31% vs 44) ja köögivilju (38% vs 27%).

Raporti autorid tõstatavad murekohana ka noorukite vähese kehalise aktiivsuse. WHO soovituste kohaselt peaksid noored liikuma nädala jooksul päeva kohta keskmiselt (mõõduka kuni tugeva intensiivsusega) vähemalt 60 minutit[1]. Avaldatud raportist selgub, et vaid 25% poistest ja 15% tüdrukutest liigub vastavalt soovitustele ning kehaline aktiivsus väheneb koos vanusega, eriti tüdrukute seas. Kui 11-aastastest tüdrukutest on kehaliselt aktiivsed vastavalt soovitustele 24%, siis 15-aastastest tüdrukutest vaid 13%. Eesti noorte andmed on veelgi kurvemad – vaid 19% poistest ja 13% tüdrukutest on vastavalt soovitustele kehaliselt aktiivsed. Sealjuures on 11-aastastest Eesti tüdrukutest soovitustele vastavalt kehaliselt aktiivsed 17%, 15-aastastest tüdrukutest vaid 9%.

Oja sõnul ilmneb ka kehalise aktiivsuse puhul sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus: „Jõukamatest peredest pärinevate noorte seas on rohkem neid, kelle kehaline aktiivsus vastab WHO soovitustele. See viitab sellele, et pere sissetulek võib mõjutada selliseid tegureid nagu juurdepääs kehaliselt aktiivsetele tegevusele ja organiseeritud spordis osalemisele. Sarnane suundumus kehalises aktiivsuses on kahjuks juba aastaid.“.

Toitumis- ja liikumisharjumused on aga võtmetegurid kehakaalu mõjutamisel. Ülekaaluliste ja rasvunud noorte osakaal on võrreldes eelmise, 2018. aasta uuringuga tõusnud 21%-lt 23%-le. Ülekaalulisuste ja rasvunud noorte osakaal on poiste seas suurem kui tüdrukute seas (vastavalt 27% vs 17%). Eestis on ülekaalulisi ja rasvunud noori 20%, sh 15% tüdrukutest ning 25% poistest. Andmetest nähtub, et vähem jõukatest peredest pärit noorukid on suurema tõenäosusega ülekaalulised või rasvunud (27% võrreldes 18% jõukamatest peredest pärit eakaaslastega). Eesti noorte andmetel on pere majanduslikku olukorda halvaks hindavate õpilaste hulgas ülekaalulisi, sh rasvunuid oluliselt enam (24%) kui majanduslikku olukorda keskmiseks (19%) ja heaks (18%) hinnanute seas, seda nii poiste kui ka tüdrukute hulgas.

WHO Euroopa regionaaldirektor Hans Henri P. Kluge kommenteeris: "Raporti tulemused näitavad vajadust sihipäraste sekkumiste järele, et võimaldada noorukitel omaks võtta tervislikumat käitumist ja vältida harjumusi, mis ei mõjuta mitte ainult nende praegust tervist ja heaolu, vaid ka nende tervist täiskasvanuna". Vähem jõukatest peredest pärit lapsed kogevad tõenäolisemalt ebasoodsaid tervisemõjusid, mis võivad pärssida nende haridusteed, tööhõive väljavaateid ja üldist elukvaliteeti. See säilitab sotsiaalse ebavõrdsuse ja piirab edasi püüdlemist ja arenguvõimalusi.

Oja hinnangul rõhutavad tulemused vajadust tegeleda tervisekäitumise aluseks olevate sotsiaalmajanduslike teguritega. Tervist toetavama toiduvaliku kättesaadavus, sh taskukohasus, võib olla väiksema sissetulekuga peredele piiratud. Selle tulemusel süüakse suurema tõenäosega rohkem toite, mis ei ole tervist toetavad – näiteks ülitöödeldud ja rohkelt lisatud suhkrut sisalduvaid toite. Samuti mängivad valikute tegemisel rolli haridustase, teadmised, oskused ning hoiakud, mis paremas majanduslikus olukorras olevates peredes võivad olla tervist soosivamad.

"Need leiud on karm meeldetuletus, et sotsiaalmajanduslikud tegurid mängivad noorte tervisekäitumise kujundamisel otsustavat rolli," ütles WHO Euroopa regiooni toitumise-, kehalise aktiivsuse ja rasvumise piirkondlik nõunik Kremlin Wickramasinghe. "Selle ebavõrdsusega tegelemine nõuab mitmekülgset lähenemist, sealhulgas poliitikat, mis edendab tervislikumat keskkonda, parandab täisväärtusliku toidu kättesaadavust ja julgustab kõigi noorte füüsilist tegevust, olenemata nende sotsiaalmajanduslikust taustast.".

Raport „"A Focus on Adolescent Physical Activity, Eating Behaviors, Weight Status, and Body Image" põhineb kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) 2021/2022 uuringu andmetel, mis jälgib ligi 280 000 õpilase tervisekäitumist ja sotsiaalset keskkonda. Eestist osales uuringu 4862 õpilast ning uuringu viis läbi Tervise Arengu Instituut. HBSC-uuringu andmeid Eesti õpilaste kohta leiab TAI veebilehelt: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC) | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

[1] WHO kehalise aktiivsuse soovitus näeb ette aktiivset liikumist keskmiselt vähemalt 60 minutit päeva kohta , kuid raport mõõtis nende noorukite osakaalu, kes olid iga päev vähemalt 60 minutit vähemalt mõõdukal tasemel kehaliselt aktiivsed.